Ma mõtlen, miks nad seal lõunamaal nii rõõmsad on. Pidev vein ja päike. Seda küll. Aga kas sellest kõigest piisab?
Seal on miljonid inimesed, aga kõik hoiavad distantsi, ega naljalt ikka kellegi vastu ei hõõru. Kogemata läksin korra siiski seljakotiga vastu kohalikku. See keeras ümber ja ... ma arvasin, et saan nüüd korraliku sõimu osaliseks... aga tema hakkas hoopis ise naeratama ja vabandama.
Aga niipea, kui ma jõudsin lennujaama, läks juba ilgeks kisask - eestlased olid Estonian Airi piletikassa ees kaks pikka järjekorda moodustanud ja tülitsesid seal, et kumb enne löögile peab pääsema. Pärast jõudsid niikuinii kõik lennukile. Ehkki lennuk ise jäi millegipärast pool tundi hiljaks.
Kõrgel õhus paistis vasakust aknast täpselt selline pilt, nagu Lapin Kulta õllepurgil st, et seal kümne kilomeetri kõrgusel oli justkui polaarpäev. Suvesüda ju. Koju jõudes hakkas juba päike paistma, aga oliive ei ole, viinamarju ka mitte. Kus sa seda energiat ikka võtad, kui teiste kallal närides.
No comments:
Post a Comment