Lapsed müügiks

Jälle jäin kogemata telekat vaatama ja kuigi ma vandusin enesele, et ei vaata enam iial Kala2 Reporterit, jäi mu pilk ikkagi sinna korraks pidama. Ütleme siis, et professionaalsest kretinismist.
Seekord reporteritädi (keegi hästi kole ja väga rumal Carmen Pritson-javeelüksnimi) tungis kusagil külas segamini korterisse ja hakkas seal lapsi ahistama. Käis ja pinnis alaealisi nende enda kodus vanemate teadmata, et miks kõik segi on, miks nad endale süüa teevad jne.
Lõpuks hakkas ühelt magavalt lapselt tekki ära kiskuma ja ise kiskus endalt pisaraid välja, et järgmisel päeval saaks sama saade uhkelt teatada: meie saade kutsus esile inimeste reaktsiooni, kes vaeseid lapsi aitavad!
Alguses oli mul väike lootus, et äkki lapsi ikka nägupidi ei näidata, aga sittagi. Ajakirjanikud tungisid sinna tuppa kõige alatumal moel. Avalikkus ei reageeri, sest nendele meeldib pisaraid vaadata, aga kus on lastekaitsjad, eetikagurud... Lõppeks on privaatruumi tungimine isikukaitseseadustega piiritletud. Kutsuge nendele reporteritele ometi politsei!
Kuradi haige aeg...

Verd, spermat ja s....a

Alles see oli, kui rahva seas ülipopulaarse Kanal 2 uudistemagasin "Reporter" täie mõnuga Tallinna kesklinna kõrghoone (Kanal 2 enda majas, muide) trepikojas juhtme otsas kõlkuvat laipa näitas.

Ilmse mõnuga käis operaator ümber enesetapu teinud noore mehe surnukeha ja ilmse naudinguga jättis toimetaja seal kärped tegemata.

Lisati vaid tekst, et järgnevat lõiku pole nõrganärvilistel soovitav vaadata, ent sellel kellaajal see hoiatus pigem meelitas needki (ka lapsed) telerite ette, kes seal seni ei olnud.

Nüüd käsitles sama meelelahutuslik (sic!) uudistesaade trolli alla jäänud poisikese juhtumit, kus reporterionu palub hukkunu eakaaslasel üksikasjaliselt kirjeldada, kuidas ta sõber ikka täpselt hinge heitis. Ehkki laps on šokis ja tihub nutta, ei piirduta ühe küsimusega.

Taustaks näidatakse muidugi laipa, seekord on sellele aga kate peale tõmmatud.

Meedia teeb kõik reitingu, klikkide, edetabelite nimel. Sest me ise ju tahame seda. Aga millal saabub kriitiline piir? Sinu, minu ja meie kõigi jaoks.

Haiglased luulud

Keskerakond kujutab suisa paranoiliselt ette, et teda tõrjutakse igalt poolt, eeskätt tuntakse, et tõrjutakse meediast. Seetõttu, nagu tegi Kalev Sport Edgar Savisaarele oma telekanali, on kohalikud keskerakondlased ilmutanud paar numbrit oma ajalehte.

Keskerakonna Rakvere piirkonna infoleht Rakvere Teataja avaldas Rakvere linnapeaks ihkava parteiliikme Peeter Võsa intervjuu, õigemini vastused neile küsimustele, millele ta varem oli Virumaa Teatajale vastamata jätnud.

Mind pani tõsiselt imestama, et partei, kes alatasa viriseb, et neid ei lasta meediasse, ei kasuta võimalust vastata ajakirjanikule, vaid mängib oma liivakastis.

Virumaa Teataja on alati avaldanud intervjuusid keskerakonna liikmetega ja keskerakonna liikmete arvamuslugusid kõrvuti teiste parteide liikmetega. Mõistagi juhul, kui neil on midagi mõistlikku ja avalikkust huvitavat öelda. Mõnikord on, mõnikord mitte, pahatihti minnakse lihtsalt küünilist ründamise teed. See viimane on kuidagi väga keskerakondlik.

Ma tunnen väga paljusid tublisid inimesi, kes kuuluvad keskerakonda ja usuvad tõemeeli, et nad suudavad midagi head Eesti jaoks ära teha. Aga mind häirib see ajupesu, millega seal inimesi ära pööratakse.

Lõpetuseks meenutan täpselt aastatagust Kesknädalat, kus sahinate rubriigis avaldatakse nördimust selle üle, et Edgar Savisaar Virumaa Teataja pressivaenlaseks kuulutati.

Järgnev tsitaat ei sisalda peale esimese lõigu lausetki tõde, kuid võtke seda iseloomuliku keskerakondliku propagandana, näib, et selle partei jaoks on niisugused võtted iseenesestmõistetavad igas valdkonnas.

Tsiteerin: "Eelmisel kesknädalal sai avalikkus teada, et Eesti Ajalehtede Liidu eestvõttel valiti pressisõbraks sotsioloog Juhan Kivirähk ja pressivaenlaseks peaminister Andrus Ansip.
Ansipi tagatuba kogunenud pärast seda ootamatut sõnumit hädaistungile otsustamaks, mida ette võtta, et pressivaenlaseks kuulutamine rahva mälust kähku kustutada. Nagu ikka, ei tulnud kellelegi ühtki muud mõtet, kui kõik Savisaare kaela ajada.
Sihukese toreda idee levitamiseks saatis Postimees oma alluvatele väljaannetele laiali "soovituse" nädala jooksul kuulutada Edgar Savisaar ükskõik mis maakondlikul ettekäändel samamoodi pressivaenlaseks.
Kus­juures põhjus pidi olema selline, mida saaks kuidagimoodi seostada Tallinna linnapeaga. Eesmärk oli lugejates segadust tekitada ja üleriigiliselt tituleeritud pressivaenlane Ansip tahaplaanile suruda värskete uudistega Savisaarest.
Esimesena täitis selle ülesande Lääne-Virumaa ajaleht Virumaa Teataja, mille toimetus asub Rakveres.
Õnneks aga on Lääne-Virumaa Savisaare kodukant ja kohalik leht temaga traditsiooniliselt heades suhetes.
Lehemehed küsisid igaks juhuks Savisaarelt endalt luba, enne kui peaministrile antuga samavõrd "austav" tiitel välja kuulutati. Savisaar võttis asja huumoriga ega hakanud Ansipi kombel ajakirjanikega praalima.
Virumaa Teataja peatoimetaja Aarne Mäe saab loodetavasti vähemalt kopsaka jõuluhane või, mine tea, teenis ehk isegi edutamise ära."
Kamoon, sõgedad! Saage kaineks!

Edgar Savisaarest ei saa Eestis keegi üle ega ümber. Piisab veteranpoliitikul vaid suu lahti teha, kui kõik väljaanded teda kohe tsiteerivad, piisab tal kuhugi ilmuda, kui kõik kanalid teda näitavad. Ja siis imestatakse, miks tema võim muudkui kasvab, miks tema populaarsus aina tõuseb.

Kui Savisaar hiljutisele korruptsiooniteemalisele konverentsile Eesti meediat tuli kritiseerima, jooksid kaameramehed tema peale tormi, nagu oleks saali ilmunud dalai-laama, tema kõne ilmus täismahus peaaegu kõikide väljaannete on-line'i enne, kui ta sai viimased sõnad öeldud. Teiste kõnelejate kohta ilmusid hiljem vaid lühiuudised. Kui sedagi.

Savisaar teab, et tema pilt ja tema jutt lähevad hästi kaubaks, ja ajakirjanikud teavad seda samuti. Nõnda elatakse teineteise embuses ja elatutaksegi üksteisest. Ja ajakirjandus ise toidab madu oma rinnal. Võiks ju üles kutsuda ignoreerima suurt sõnameistrit, kuid see ei läheks demokraatia põhimõtetega sugugi kokku. Vähem tähelepanu ei teeks siiski paha.

Nüüd on arenenud Savisaare ja meedia sõda (loe: teineteise upitamine) uude faasi. Samal ajal kui suurt osa meediafotosid haldav Scanpix nõudvat Savisaarelt tema blogis loata avaldatud pildi eest 18 000 krooni trahviraha, vastas Savisaar oma veebikus sellega, et tema kavatseb nõuda terve miljoni Eesti ajalehtedelt tema piltide avaldamise eest.

Kohe ilmus ka partei noortekogu pressiteade, mis kandis pealkirja "e-Savisaare juhtum lööb bloginduses korra majja!".

Aga äkki lööks keskerakond korra majja ka oma ajalehtedes. Näiteks lahmib demagoogiline partei väljaanne Rakvere Teataja kontrollimatult, ja võiks isegi öelda, et psühhopaatiliselt, ühe ja teise aadressil juba mitmendat numbrit järjest.

Kui aga küsida, kes selle materjali eest vastutab, lükkab lehe koostaja Eve Saar vastutuse keskerakonna kohaliku liidri Marek Leemetsa õlule ja see omakorda palub pöörduda partei peasekretäri Priit Toobali poole ...

Või kuidas sellele hiidparteile omane öelda oligi: mis te meiega norite, teised teevad ju ka niimoodi.