Sain 41. Päeva jooksul tuli enam-vähem kaks õnnitlussõnumit - üks emtlt ja teine olympic kasiinolt. Suured sõbrad! Mõni helistas ka, põhiliselt selleks, et imestada, miks ma tänavu ei pea. Alati on saanud pidu teha, nüüd ei viitsinud. Pealegi oli toimetusega neljapäeval suurem olemine Kundas (ujulas) ja Lammasmäel. Kõik olid kohal ja rõõmsad, laulsime üheskoos, selline tunne, nagu hüvastijätt...
Käisin hoopis griinil vana sõpra Tanel Padarit kuulamas ja õhtul teatris esietendusel. Tegemist oli mingi iiri tükiga, koos viski ja pajaroaga. Mõttetu spektaakel, igast kõrtsuõhtust saaks ka huvitavama loo. Peaks äkki üles kirjutama hakkama?
Esikapeol avaldas arhitekt pahameelt selle üle, et ta repliiki olin pannud (see, kus ta kontserdil norskama hakkas), lavastaja aga vedas mingi lavamehe juukseidpidi puhvetist välja. Inimestel on närvid läbi või lihtsalt segased.
Pühapäeval anti salajane ja ebameeldiv ülesanne seoses toimetust ootavate muutustega. Selline sünnipäev siis.
Leidsin Tõrma kaanjärvelt "musta augu". Tund aega imestasin. Kuni niigi ülimadalalt käiv päike oli silmapiiri taha vajunud ja näha jäid veel vaid lennukite valged rajad...
Subscribe to:
Post Comments (Atom)

1 comment:
ei noh, meeldejääv päev ju täitsa igati.
Selle iiri tüki hinnanguga pole ma hästi nõus, olen seda lugenud ja omal ajal Emajõe suveteatris ka vaadanud. Aga kes see loll siis maitse üle vaielda viitsib.
Ja igat sugu õnne siis tagantjärele kasvõi
Post a Comment